Elektriauto laadimispistikud – lihtsam kui paistab!

Kuidas siis paistab? Elektriautodest ringiga mööda käivate inimeste jaoks võib tunduda, et laadida oskavad neid suuresti inseneri või elektriku haridusega spetsialistid. Erikujulised pistikud, erinevad laadimisvõimsused ja suvalistes kohtades paiknevad laadimisjaamad. Laadimise aja ja hilisema sõiduulatuse osas on ka info enamasti hägus ja “oleneb”. Võtsime järgnevalt kokku elektriauto laadimispistikud ja nende töötamise baasloogikad.

Alalisvool vs vahelduvvool

  • Millest sõltub elektriauto laadimisaeg?
  • Miks elektriauto laadimispistikud erinevad?

Olenemata, kas 9. klassi füüsikas õpitust on möödas rohkem või vähem, siis elektriauto laadimispistikud erinevalt osalt just voolu tüübi tõttu. Harilikust seinakontaktist saame vahelduvvoolu (mida on distantsi taha lihtsam transportida), aga elektriauto (nagu ka telefon või mistahes muu akutoitel seade) aku laeb alalisvoolu abil. Seega tuleb vahelduvvoolu (AC) abil elektriauto laadimisel see ümber konverteerida alalisvooluks (DC). Elektri konverteerimisega kaasneb ajakulu ja sellepärast kulubki kodus vahelduvvooluga elektriautot laadides kordades pikem aeg kui alalisvooluga varustatud laadimispunktis.

Elektriauto laadimispistikud jagunevad samuti just selle järgi, et kas need on mõeldud üksnes vahelduvvooluga laadimiseks või võimaldavad ka kiiremat alalisvoolu.

Elektriauto laadimispistikud – 4 levinud pistikutüüpi

  • “Type 2” on Euroopa ja Aasia autode standard alates 2018. aastast
  • Alalisvoolu laadijad on CCS ja CHAdeMO

Elektriauto laadimispistikud

Kui omad elektriautot või planeerid ühe soetamist, siis tõenäoliselt on sellel “Type 2” laadimispistik. Type 2 on kolmefaasiline pistik, mis on Euroopa ja Aasia autode standard alates 2018. aastast ning võimaldab laadida võimsusel kuni 43kW. Enamikes laadimisjaamades piirdub võimsus siiski 22kW’ga. “Type 1” (tuntud ka nimedega J-plug, SAE J1772) on vanema põlvkonna 1 faasiline vahelduvvoolu pistik, mida kasutasid Eestis näiteks vanemad Nissan Leaf’id.

Kiirlaadimist võimaldavad alalisvoolu elektriauto laadimispistikud on CCS ja CHAdeMO (charde de move). Neist esimene on “Type 2” laadija edasiarendus mis sobib nii alalis- kui vahelduvvooluga laadimiseks. Seda kasutavad Euroopa, USA ja Lõuna-Korea autotootjad.CHAdeMO laadimispistikut on seni kasutatud peamiselt Jaapani elektriautode juurdes.

Kui kaua laadimine kestab?

Nagu ikka, siis see sõltub mitmetest asjaoludest. Tavaliselt on elektriautodel kaasas 1,8–2-kilovatine laadija. 2-kilovatise laadija kasutamise rusikareegel ütleb, et laadimisaja saame, kui jagame auto aku võimsuse kahega. Ehk siis 50-kilovatise aku puhul on laadimisajaks umbes 25 tundi ja 70-kilovatise puhul 35 tundi. Juurde saab osta 11- või 22 kilovatise laadija, aga neist esimene eeldab, et koduses majapidamises on 3 faasiga 16-amprine lahendus ning võimsam 22 kilovatise lahendus eeldab, et kodus on 32-amprine ühendus. 11 kilovatine laadija laeb auto ca 4 tunniga. Enne elektriauto ostmist tuleb lasta spetsialistil kodune elektripaigalduse võimsus ja ohutus üle vaadata.

Meie poolt pakutavate kodulaadijatega on võimalik tutvuda siit.